Õpi valloon keel

Bondjoû! Tere tulemast Bondjoûsse!

Tere tulemast selle täiustatud vestlusjuhi juurde. Oleme võtnud praktilise lähenemise, et aidata teil kiiresti õppida keele põhitõdesid. Soovitame alustada praktiliste sõnade ja väljendite meeldejätmisest, mida saate kodus iga päev kasutada ja mis tulevad teile kasuks, kui soovite Vallooniasse integreeruda. Sõnavara, näiteks numbrite valjusti väljaütlemine on hea harjutus, mida saab teha mis tahes kellaaegadel. See aitab teil harjuda keele kõlaga.

Vallooni keel: ajalooline huumorikeel ja rahvatarkus

1. Vallooni keele ajalugu ja päritolu

Vallooni keel on romaani keel, mida räägitakse peamiselt Valloonias, Belgia lõunaosas asuvas prantsuskeelses piirkonnas. See on ladinakeelse päritoluga ja pärineb sarnaselt prantsuse keelele galliaromaaniast. Sajandite jooksul on vallooni keel saanud mitmesuguseid mõjutusi, sealhulgas germaani ja keldi keeltest ning kohalikest murretest. Vallooni keelt on tugevalt mõjutanud Belgia ajalugu, mille kultuur on maitsekas segu traditsioonidest ja välismaistest mõjutustest. Kas olete siis valmis alustama keelelist ja humoorikat teekonda läbi vallooni keele keerdkäikude?

2. Vallooni keele praegune olukord ja omadused

Vallooni keelt iseloomustab suur dialektiline mitmekesisus, mille puhul on kohati väga märgatavad piirkondlikud erinevused.
Need variatsioonid koonduvad nelja peamise piirkonna ümber: läänevallooni (Carolorégien), keskvallooni (Namurois), idavallooni (Liège) ja lõunavallooni (Luksemburgi prov.).
Seega ärge imestage, kui kuulete vallooni keele kõnelejaid end linnast linna erinevalt väljendamas - see on lihtsalt vallooni keele võlu. !

Vallooni keelel on ka eriline hääldus ja spetsiifiline sõnavara, mis teeb sellest omaette keele. See on tuntud oma kõneka aktsendi ja süntaksi poolest, mis prantsuse keele kõnelejatele võib mõnikord tunduda kummaline. Sellest hoolimata on vallooni keel säilitanud mitmeid ladina keele aspekte, mistõttu on see romaani keelte austajatele mõnevõrra tuttav. Seega ärge paanitsege, kunagi ei ole liiga hilja hakata vallooni keelt ja selle peensusi õppima!

3. Vallooni keel ja huumor: lahutamatu duo

Vallooni keelt seostatakse sageli huumori ja lõbususega. Vallooni keel on tõepoolest sünnitanud arvukalt kirjanikke, koomikuid ja humoriste, kes on kasutanud ära selle koomilist ja maalilist külge. Alates kohvikuteatritest kuni ühemehe etendusteni, laulukirjutajate ja luuletajateni on vallooni keel alati olnud viljakas kasvulava huumorile ja pilkale.

Vallooni keelest pärinevad ka paljud populaarsed väljendid ja vanasõnad, mis peegeldavad Valloonia rahva tarkust ja huumorit. Seega, kui soovite vallooni huumorit täielikult mõista ja hinnata, on aeg sukelduda sellesse mitmekülgsesse keelde. Lõppude lõpuks, nagu ütleb vallooni vanasõna:"Creûre, c'èst dèdjà k'mincî" (uskuda tähendab juba alustada). Ja selle keele peenuse tõestuseks võite kohata ka seda varianti:"Cwèrî, c'èst dèdjà k'mincî"(otsida on juba alustada).

Miks rääkida täna vallooni keelt?

Vallooni keel ei ole muuseumikeel: selle kõnelejad elavad Liège'i ja USA vahel!

Vallooni keelt räägitakse peamiselt Luksemburgis (peale Gaume'i ja Arloni provintsi), Namuris, Liège'is, Valloonia Brabanti ja Charlerois. samuti Hainaut' idaosas. Seda murret räägitakse ka Prantsusmaal, eriti Ardennides.

Ja kuigi see võib tunduda üllatav, räägitakse langue d'oïl'i ka Ameerika Ühendriikide Green Bay ja Wisconsinis. Ja seda on tehtud juba 19. sajandist alates!

Kuidas ma saan oma hääldust õigesti hääldada?

Ühtse vallooni keele puhul, mis on eespool nimetatud keelte ühine kirjasüsteem, kirjutatakse kõiki vallooni sõnu ühtemoodi. Nende hääldus on piirkonniti erinev. See õigekirjasüsteem ei ole siiski see, mille me siinkohal oleme valinud, sest see ei kajasta vallooni keele kõnelejate tegelikku praktikat, keda ümberkirjutamine sageli segadusse ajab.

Siin kasutatav õigekirjasüsteem on Felleri süsteem.
See põhineb foneetilistel ja analoogilistel tunnustel, mis võimaldavad lugeda ja kirjutada ilma pikaajalise graafilise treeninguta.

Oluliste tunnuste hulka kuuluvad ringhääliku aktsendi kasutamine helide pikenemise tähistamiseks, "minuti" (') kasutamine sõna lõpus oleva tähe hääldamise tähistamiseks (nt li nut' - öö või li song' - veri) ning kõigi hääldamata konsonantide kobarate kõrvaldamine (nt säilitatakse topelt n, et tähistada nasaliseerimist - annêye, saminne ).

Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et pikendada häälikuid ringhäälikuga, mitte teistega, et vältida tähenduse segiajamist (vt selgitust tähestiku wallonis, näitel messe / mêsse).

Samuti tuleks olla ettevaatlik, et mitte hääldada grammatilistel põhjustel esinevaid tähti (näiteks -s mitmuse puhul) ja ainult neid, mis on tähistatud minutiga.

Lõpuks pöörake tähelepanu kordamisele konsonandid, mis muudavad hääldust.

Lõpuks hingatakse h süstemaatiliselt välja ja see on oluline omadus, mis aitab kaasa hääldusele. Näiteks: ouh (uks), pèhon (kala). Kui seda ei hääldata, siis ei kirjutata (nt l'eûre - tund).

Vallooni tähestik

Langue d'oïl kasutab sama tähestikku kui prantsuse keel.

Veelgi enam, tähed hääldatakse samamoodi, välja arvatud "w" ja "y". Esimest nimetatakse "wé" asemel "topelt V". Ja teist nimetatakse yod. Vallooni tähestiku teine eripära on ümmargune pea, mida kasutatakse ainult tähe "a" (å) kohal. Näiteks: Årdene.

Lisaks sellele tähistab vokaalide kohal olev ringkõrvaline rõhk sõnade häälduse pikkust ja võimaldab samal ajal eristada kahte homonüümi. Näiteks: messe (mass) ja mêsse (peremees).

Pange tähele, et x ei ole olemas ja see asendatakse alati -ks- või -gz-ga. See eristab seda ümberkirjutusest, mis kasutab seda liigselt näiteks lahtise h häälduse tähistamiseks (ja tekitab lugejale raskusi selle õigekirjas).