Bondjoû! Tere tulemast Bondjoûsse!

Tere tulemast selle täiustatud vestlusjuhi juurde. Oleme võtnud praktilise lähenemise, et aidata teil kiiresti õppida keele põhitõdesid. Soovitame alustada praktiliste sõnade ja väljendite meeldejätmisest, mida saate kodus iga päev kasutada ja mis tulevad hiljem kasuks, kui soovite integreeruda Vallooniasse, . Sõnavara - näiteks numbrite - valjusti hääldamine on hea harjutus, mida saab teha mis tahes kellaaegadel. See aitab teil harjuda keele kõlaga.

Vallooni keel: ajalooline keel huumori ja rahvatarkuse jaoks

1. Vallooni keele ajalugu ja päritolu

Vallooni keel on romaani keel, mida räägitakse peamiselt Valloonias, Belgia lõunaosas asuvas prantsuskeelses piirkonnas. Ladina päritolu, see tuleneb galloromaaniast, nagu ka prantsuse keel. Sajandite jooksul on vallooni keel saanud mitmesuguseid mõjutusi, sealhulgas germaani ja keldi keeltest ning kohalikest murretest. Vallooni keelt on tugevalt mõjutanud Belgia ajalugu, mille kultuur on maitsekas segu traditsioonidest ja välismaistest mõjutustest. Kas olete siis valmis alustama keelelist ja humoorikat teekonda läbi vallooni keele keerdkäikude?

2. Vallooni keele praegune olukord ja omadused

Vallooni keelt iseloomustab suur dialektiline mitmekesisus, mille piirkondlikud variatsioonid on mõnikord üsna märgatavad.
Need variatsioonid koonduvad nelja peamise piirkonna ümber: läänevallooni (Carolorégien), keskvallooni (Namurois), idavallooni (Liège) ja lõunavallooni (prov. de Luxembourg).
Seega ärge imestage, kui kuulete vallooni keele kõnelejaid end linnast linna erinevalt väljendamas - see on lihtsalt vallooni keele võlu! !

Vallooni keelt iseloomustab ka selle eriline hääldus ja eriline sõnavara, mis teeb sellest omaette keele. See on tuntud oma kõneka aktsendi ja süntaksi poolest, mis võib kohati tunduda kummaline. prantsuse keele kõnelejad. Sellest hoolimata on vallooni keel säilitanud mitmeid ladina keele aspekte, mistõttu on see romaani keelte austajatele tuttav keel. Nii et ärge paanitsege, kunagi ei ole liiga hilja hakata vallooni keelt ja selle peensusi õppima!

3. Vallooni keel ja huumor: lahutamatu duo

Vallooni keelt seostatakse sageli huumori ja lõbususega. Vallooni keel on tõepoolest sünnitanud arvukalt kirjanikke, koomikuid ja humoriste, kes on kasutanud ära selle veidrat ja maalilist külge. Alates kohvikuteatri etendustest kuni ühemehe etendusteni, laulukirjutajate ja luuletajateni on vallooni keel alati olnud viljakas pinnas huumori ja pilke väljendamiseks.

Vallooni keeles kasutatakse ka paljusid rahvalikke väljendeid ja vanasõnu, mis peegeldavad Valloonia rahva tarkust ja huumorit. Seega, kui soovite vallooni huumorit täielikult mõista ja hinnata, on aeg sukelduda sellesse mitmekülgsesse keelde. Lõppude lõpuks, nagu ütleb vallooni vanasõna:"Creûre, c'èst dèdjà k'mincî" (uskuda tähendab juba alustada). Ja selle keele peenuse tõestuseks võite kohata ka seda varianti:"Cwèrî, c'èst dèdjà k'mincî"(otsida on juba alustada).

Miks rääkida vallooni keelt täna?

Vallooni keel ei ole muuseumikeel: selle kõnelejad ulatuvad Liège'ist kuni USA-ni!

Vallooni keelt räägitakse peamiselt Luksemburgis (välja arvatud Gaume'i ja Arloni provintsid), Namuris, Liège'is, Brabant Wallonis ja Charlerois. samuti Hainaut' idaosas. Dialekti räägitakse ka Prantsusmaal, eriti Ardennides.

Ja kuigi see võib tunduda üllatav, räägitakse langue d'oïl'i ka Green Bay ja Wisconsinis, Ameerika Ühendriikides. Ja seda on tehtud juba 19. sajandist alates!

Kuidas ma saan oma hääldust õigesti hääldada?

Ühtse vallooni keele puhul, mis on eespool nimetatud keelte ühine kirjasüsteem, kirjutatakse kõiki vallooni sõnu ühtemoodi. Nende hääldus on piirkonniti erinev. See õigekirjasüsteem ei ole aga see mille me siinkohal valisime, kuna see ei kajasta vallooni keele kõnelejate tegelikku praktikat, keda ümberkirjutamine sageli segadusse ajab.

Siin kasutatav ortograafiline süsteem on Felleri süsteem.
See põhineb foneetilistel ja analoogilistel tunnustel, mis võimaldavad lugemist ja kirjutamist ilma pikaajalise graafilise treeningu vajaduseta.

Oluliste tunnuste hulka kuuluvad ringhääliku aktsendi kasutamine helide pikenemise tähistamiseks, "minuti" (') kasutamine sõna lõpus oleva tähe hääldamise tähistamiseks (nt li nut' - öö või li song' - veri) ning kõigi hääldamata konsonantide dubleerimise kaotamine (nt säilitatakse topelt n, et tähistada nasaliseerimist - ( annêye, saminne ).

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et pikendada häälikuid ringhäälikuga, mitte teistega, et vältida tähenduse segiajamist (vt selgitust tähestiku wallon, näite messe / mêsse).

Samuti tuleb olla ettevaatlik, et mitte hääldada grammatilistel põhjustel esinevaid tähti (näiteks -s mitmuse puhul), vaid ainult neid, mis on tähistatud minutiga.

Lõpuks tuleb olla ettevaatlik hääldust muutvate konsonantide kordamisega.

Lõpuks, h on süstemaatiliselt väljendatud, ja see on oluline omadus, mis aitab tagada õige häälduse. Näiteks: ouh (uks), pèhon (kala). Kui seda ei hääldata, siis ei kirjutata (nt: l'eûre - tund).

Vallooni tähestik

Langue d'oïl kasutab sama tähestikku kui prantsuse keel.

Veelgi enam, tähed hääldatakse samamoodi, välja arvatud "w" ja "y". Esimest nimetatakse "wé" asemel "topelt V". Ja teist nimetatakse yod. Lisaks sellele on vallooni tähestikul veel üks eripära: ümmargune pea on kasutusel ainult tähe "a" (å) kohal. Näiteks: Årdene.

Lisaks sellele tähistab vokaalide kohal olev ringkõrvaline rõhk sõnade häälduse pikkust; samas võimaldab see eristada kahte homonüümi. Näited: messe (mass) ja mêsse (peremees).

Pange tähele, et x ei ole olemas ja see asendatakse alati -ks- või -gz-ga. See eristab seda uuestisõnastusest, mis kasutab seda näiteks avatud h häälduse tähistamiseks (ja tekitab lugejale raskusi selle õigekirjas).